Austrikasvatus on üks vesiviljeluse haru
On teada, et vanad roomlased kasvatasid austreid toiduks juba 1.sajandil EMA. Prantsusmaalt on teada 18. sajandist austrite vesiviljelusest.
Kultuuris kasvatatakse erinevaid austrite liike:
Crassostrea virginica, Crassostrea gigas, Ostrea edulis, Ostrea angasi ja Saccostrea glomerata.
Austrid vajavad oma kasvuks riimvett, seetõttu kasvatatakse neid suurte jõgede suudmealadel – estuaarides. Tähtis on nii soolsuse- kui ka temperatuurirežiim, et kudemistingimused oleksid soodsad ning karpide kasv kiire. Viimane kestab tavaliselt mitu aastat.
Kasutatakse kolme erinevat viljelusmeetodit. Iga meetodi puhul „istutatakse“ vastsed kohta, kus nad edaspidi hakkavad kasvama ja kust neid siis sobival hetkel kogutakse. Karpidel on teatavasti pelaagilised st vabalt ujuvad vastsed.
Joonis 4. Austrikasvatus, saagi kogumine.
Ühe meetodi puhul kasutatakse kasvualasid, kus austrid looduslikud elavad st nad kinnituvad estuaari põhjale. Teatud aja möödudes, kui austrid on kasvanud piisavalt suureks, kogutakse need siis kas käsitsi või põhja traalides.
Joonis 5. Austrikasvandus Austraalia vetes.
Teisel juhul „istutatakse“ vastsed kas kastidesse, kottitesse või köite külge, mida hoitakse estuaarides põhja kohal, kuni nad on saavutanud sobivad mõõtmed. See meetod välistab looduslikud kaod, kuna vaenlased ei pääse karpidele ligi, kuid on suhteliselt kallis.
Joonis 6. Austrikasvandus.
Kolmas meetod on intensiivmeetod. Vastsed paigutatakse spetsiaalsetesse konteineritesse, kus neid siis kuntslikult söödetakse lastes veel nendest konteineritest läbi voolata. See meetod on kõige kallim, kuid ka kõige kiirem. Kõiki tingimusi (temperatuur, soolsus, toiduhulk, vaenlaste puudumine) hoitakse optimumis. On teada, et soojemas vees toimub austrite kasv tunduvalt kiiremini, kui looduslikes tingimustes.
Vaadake internetist juurde
Siit on näha kuidas austrite "saaki koristatakse"
http://www.youtube.com/watch?v=GnUYFfiAG1c
Siit on näha kuidas austrite "saaki koristatakse"
http://www.youtube.com/watch?v=GnUYFfiAG1c